Ristimaraja Loodusrada Väratis     750 sammu mereni

Ristimarja Loodusrada on väike loodusrada Värati poolsaarel, Tõstamaa maastikukaitsealal. Maastikukaitseala seadus selles piirkonnas on vastu võetud  2007. aastal ja selle eesmärk on kaitsta ja säilitada rannaniitudele ja väikesaartele iseloomulikku loodust ja pärandkooslusi.
Kannike kadaka naabriks
Rada lookleb üle eramaade ja on loodud õhinapõhiselt maaomanike poolt. 

 Suurel osal poolsaare rannaniitudest toimub karjatamine ja rannaniitudele pääsemist piiravad karjaaiad.  See on üks  põhjustest, miks loodusrada sündis.
Värati poolsaarele on  Tõstamaa keskusest 3 km. See on kõvakattega tee, mille lõpust pääseb renoveeritud Meremaa (endine Värati) sadamasse. Ristimarja Loodusraja algus jääb Tõstamaa keskusest umbes 2,5 km kaugusele paremale poole tee serva. Kui tuled autoga, siis ära kiirusta, sest suure paju tagant ei pruugi algusetähis kohe paista ja võid mööda sõita. Auto saab parkida teepervele. Kui tuled jalgrattaga, siis sellel kevadel on plaanis rajada kõrvaline rattaparkla, kuhu sõiduriist jätta. 
Raja alguse koordinaadid on 58.312455 N ja 23.992771 E
Kui oled nüüd kohale jõudnud, siis pane tähele, et teeserv on küllalt järsk. Ole ettevaatlik ja abiks vanemaile. Kuna olete päris tee ääres siis ettevaatust mööduvate autode osas.
Soo-neiuvaip orhidee
Rada on umbes 500 meetrit pikk ühes suunas, niidetud, suhteliselt tasane ja jõukohane ka vanemale inimesele. Kahjuks ei ole rada sobiv ratastooliga liikujale, pind võib olla kohati liial pehme ja ebatasane. Soovitame liikuda pigem jalutades kui rattaga sõites:) Nii jääb rohkem aega looduse nautimiseks. 
Ristimarja loodusrada lookleb tasasel pinnal rannamaastikule iseloomulike puude ja põõsaste vahel ja jõuab välja rannadiidule ja sealt päris mere randa, Madliravale.  Kadakad on siin ilusad, sihvakad, kõrgeimad neist üle 7 meetri. Kõrvuti kadakaga on mändi, kuuske  ja ka tammed tunnevad end siin hästi. Oleme uhked remmelgate üle ja üks nendest suurtest iludustest ootab teid VIP pingi juures.  Õiteilu pakuvad harilik lodjapuu, harilik pihlakas ja koer-kibuvits. 
Rohurindes läheb huvitavaks kohe kevadel, kui tärkama hakkavad nurmenukud ja saab otsida lõhnavat maarjaheina. Aga esmalt pilgutab silma kollane paiseleht.
Hall käpp orhidee
Niidetud rajal saab kohata kaitsealuseid käpalisi, pääsusilma ja kassikäppa. Suvesooja ilmaga saab nautida angervaksa ja madarate uimastavat aroomi, sekka hariliku puju ja soolikarohu tugevat lõhna. Värvi annavad pajuvaak , kellukad ja mailased. Ja loomulikult käivad selle pillarkaariga kaasas kaunid liblikad, mesilased ja parmud.
Oleme loodusrajal näinud metskitse, kährikkoera, halljänese, kopra ja saarma jälgi. Hästi tunnevad end rebased ja šaakalid. 
Olles ümbritsetud merega saame osa lindude rändest ja pesitusest. Kevadet kuulutavad hallhaigur, kühmnokk-luik, väike-ja laululuik, kiivitaja ja sookurg. Aastaringselt võib kohata merikotkast. Enda kohalolust annavad häälekalt märku merikajakad, kala-ja naerukajakad. Rannaniidud on kevadeti kaetud reisimuljeid jagavate haneparvedega. Tikutajat ja rukkirääku võid aimata hääle järgi.