Turvaste Valgejärv

Rahulikud naabrid : Järvelubi ja Järveploom
Turvaste järved ja neid ümbritsev loodus üllatab oma vaheldusrikkusega. Erinevad metsatüübid, madalad järvesilmad ja kõrged liivamäed. Teadlased väidavad, et Turvaste Valgejärv tekkis umbes 9 000 aastat tagasi, Antsülusjärve perioodi, mil järve kaldapiirkonda tekkisid suletud madalad laguunid. Samasse aega jääb ka Varbla-Tõstamaa kõrgustiku moodustumine, mis olemuselt on suur liivaluide kunagise Antsülusjärve kaldal. Valgejärv on tähelepanuväärne praegugi aeglaselt settiva järvelubja poolest ja järves eluneva Järvploomi tõttu. Hinnanguliselt on Turvaste järvedes ja ümbritsevas soos lupja settinud suures koguses, 15 miljonit kuupmeetrit. Kohaliku näitleja, Ruts Baumanni, lubjakaevandamise plaanid segastel asjaoludel siiski ei teostunud ja nii saab seda imetleda veel tänagi. Järvelubjaga on värvitud rajale jääva onni seinad.
Matkarada on hästi hooldatud ja informatiivne. Vahelduvad metsatüübid ja taimed ei lase meelel ükskõikseks jääda ja kõrgustikud panevad veidi pingutama ka. Mina käisin matkarajal talve hakul kui metsaalust kattis kohev lumi. Mööda laudteed minnes kohtasin kaitsealust Lääne-mõõkrohtu ja veesilmadesse süvenedes võis ära tunda Järveploomide kogud veekogu põhjas. Vahva nime taha peidab end tegelikult üks sinivetikate e.bakterite koloonia. Eestis teatakse üle 300 sinivetika ja mitte kõik neist pole ohtlikud. Järveploome võib leida ka Matsalu lahest, Kasari jõe suudmeala lähedalt. Seal kutsutakse neid "vesikartuliteks".
Harilik vesaihernes tunneb end samuti hästi selles piirkonnas, vees hõljuvat, juurteta taime võib pidada kõige paremini arenenud putuktoiduliseks taimeks Eestis. Vesihernel on lehtede küljes väikesed põied, mille
abil ta järvevett filtreeerib. Kui põide tõmmatakse koos veega sääsevastsed, siis põis sulgub ja saak seeditakse kiiresti. Umbes 15 minuti pärast põis avaneb ja sisse voolab uus kogus vett. Putuktoidulistel Huulheinadel võtab saagi seedimine kuni paar päeva.
Infotahvlil kohatud Ripslooma plaanin vaatama minna
 eeloleval suvel.
Eelmine
Pärandkultuuri jälgi ajades
Järgmine
Katsetame tehnikat Haapsalus